Kuna välistingimustes tehtav töö on enamjaolt asendunud kontoritööga, veedavad eurooplased varasemast palju rohkem aega siseruumides. Õigupoolest viibivad inimesed 90% ajast hoonetes – sellest kaks kolmandikku kodus* –, mis tähendab, et elu-, töö- ja mänguruumide sisekliima avaldab meie tervisele tugevat mõju.
Kehva kvaliteediga siseõhk nõrgestab kogu hingamiselundkonda, mis võib omakorda soodustada hingamisteede haiguste teket ja isegi suurendada muude tervisehädade tõenäosust. Inimestel, kelle kodus esineb niiskust või hallitust, on 40% suurem tõenäosus astma tekkeks ning praegusajal kannatab 2,2 miljonit eurooplast just elutingimustest põhjustatud astma käes. Kuid astma pole ainus oht inimtervisele: niiskete eluasemetega seostatakse ka allergiaid, puudeid ja enneaegseid surmajuhtumeid.
Terviseprobleemide majanduslik pool
Need terviseprobleemid on ka suur majanduskoorem: astma ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus lähevad aastas Euroopa riikidele maksma 82 miljardit eurot. Poole sellest moodustavad otsesed kulutused, näiteks arstiabile ja ravimitele. Teise poole hulka, mis ulatub ligi 40 miljardi euroni, arvatakse kaudsed kulud, nagu tootlikkuse vähenemine töökohal. Lisaks võib siseõhu hea kvaliteet töökohal suurendada inimeste tootlikkust kuni 10%** ning kõige selle tõttu peaks hea sisekliima olema kõigi tööandjate jaoks esmatähtis valdkond.
* Maailma Terviseorganisatsioon Euroopas (2013)
** David P. Wyon ja Pawel Wargocki, ajakiri ASHRAE, märts 2013, lk. 46-50