Kütteostuvõimetuse kasvav oht

Kas küte või toit? Külmal talvehommikul ärgates seisab 49 miljonit eurooplast silmitsi just selle küsimusega. Selliste olude tagajärjed on mõtlemapanevad: kütteostuvõimetud inimesed on kaks korda sagedamini kehva tervisega.

Uuringus mõistetakse kütteostuvõimetuse all suutmatust kütta oma kodu piisavalt. Selle peamised põhjused on kasvavad energiahinnad, väike sissetulek ja vähese energiatõhususega hooned.


Tänavune tervislike kodude uuring näitab, et rahalistesse raskustesse sattunud eurooplased on suurema tõenäosusega kütteostuvõimetud. Euroopa majanduskeskkonnas on igal kolmandal elanikul raskusi ots otsaga kokku tulemisel ja üle poolte eluase pole piisavalt soe. 45% ei küta siseruume piisavalt soojaks*, et kärpida küttearveid. 



Külma koduga kaasnevad terviseohud

See osa elanikkonnast ei ela üksnes külmades, vaid ka ebatervislikes hoonetes. Kütteostuvõimetute eurooplaste eluase on kolm korda suurema tõenäosusega niiske ja ebatervislik. Külm kodu mõjub aga tervisele halvasti. Eurooplased, kellel pole võimalik talvel oma eluaset piisavalt soojaks kütta, hindavad kaks korda sagedamini oma terviseseisundit kehvaks. 

Healthy Homes Barometer (2016)

Eurooplased, kellel pole võimalik talvel oma kodu piisavalt soojaks kütta:


märgivad kaks korda sagedamini, et neil on kehv tervis.


märgivad kaks korda sagedamini, et neil pole kodus piisavalt päevavalgust.


märgivad peaaegu kolm korda sagedamini, et nende eluase on niiske.