Tervislike kodude uuringus on kasutatud üleeuroopalisi uuringuid, mille abil analüüsitakse eluasemete ja tervise seost. Tervislike kodude kolmas uuring avaldati tänavusel tervislike hoonete päeval, mida peeti VELUXi eestvedamisel. Esimene uuring nägi ilmavalgust 2015. aastal. Kahes esimeses uuringus keskenduti sellele, kuidas tajuvad eurooplased tervisliku kodu mõju.
Tänavuses uuringus on kasutatud andmeid eri allikatest: Berliini konsultatsiooniagentuurilt Ecofys, Saksa uurimisinstituudilt Fraunhofer IBP, Taani majanduskonsultatsioonide ettevõttelt Copenhagen Economics ja ka kahe eelmise aasta uuringu tulemusi.
Ecofysi uurijad analüüsisid tervise ja hoonete seost ELi 27 liikmesriigis (v.a Saksamaal), kasutades Eurostati andmebaasi EU-SILC (tulu ja elutingimusi käsitlev uuring, mis tehti selleks, et hinnata sissetuleku ja elutingimuste olukorda ning arengut Euroopas). EU-SILCi jaoks kogusid andmeid liikmesriikide statistikaametid. Siintoodud tulemused põhinevad nn EU-SILCi töötlemata andmetel, st uuringul, mille aluseks on osalejate enda nimetatud tähelepanekud. Eurostat väljastab neid andmeid akrediteeritud uurimisasutuste esitatud heakskiidetud uurimisprojektide tarbeks. Selles uuringus kasutati iga EU-SILCi muutuja kohta anonüümseks tehtud tulemusi, mis saadi rohkem kui 100 000 kodumajapidamiselt ja rohkem kui 250 000 täiskasvanult (vanus vähemalt 16 eluaastat) kõigis ELi liikmesriikides, v.a Saksamaal.
Fraunhofer IBP analüüsis enam kui 200 teadusväljaannet, mis käsitlesid niiskuse ja hallituse mõju hingamisteede haigustele. Nende teadusväljaannete metaanalüüsi alusel tehti kindlaks, kui suur on astma esinemise tõenäosus juhul, kui kodus esineb niiskust või hallitust. Fraunhofer IBP ühendas metaanalüüsi tulemused Eurostati ja muude uuringute andmetega, et arvutada välja, kui suurt osa eurooplastest mõjutab niiskus ja hallitus ning kui suur on nende majandusmõju ühiskonnale.
Copenhagen Economics analüüsis OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) andmete alusel vaba kapitali, mida kodumajapidamised saaksid renoveerimiseks kasutada. Analüüsi olid kaasatud säästud ja mitterahalised vahendid. Vabade mitterahaliste vahendite hindamisel võttis Copenhagen Economics lähtealuseks kodumajapidamiste netovara. Majapidamise netovaraks loetakse rahaliste vahendite ja eluaseme väärtuse summa, millest arvatakse maha täitmata võlakohustused.
Käesoleva tervislike kodude uuringu tulemused ja arvandmed põhinevad Ecofysi, Fraunhofer IBP ning Copenhagen Economicsi analüüsidel, kui pole teisiti märgitud.
Kõik uuringuaruanded on võimalik alla laadida allolevatelt linkidelt.