Kodu on koht, kus tunneme end turvaliselt, kus saame puhata ning end vaimselt ja füüsiliselt laadida. Vähemalt see peaks olema koht, kus saaksime seda teha. VELUX Grupi avaldatud Tervisliku Kodu Baromeeter 2022 järgi mõjutab iga kolmandat eurooplast vähemalt üks sisekliima oht, nagu niiskus ja hallitus, pimedus, külm või liigne müra, mis on tõsine probleem. Inimesed, kes puutuvad kokku kõigi nelja sisekliima ohuga, teatavad peaaegu neli korda tõenäolisemalt halvast tervisest ja peaaegu viis korda tõenäolisemalt, et nad on õnnetud, võrreldes tervetes kodudes elavate inimestega.
Maailma Terviseorganisatsiooni hiljutised andmed näitavad, et eluasemesse investeerimise avaldaks kahe kuni nelja aasta jooksul tervisele suurimat mõju – rohkem kui otse tervisesse investeerimine. Ja see pole üllatav, arvestades, et sisekliima mõjutab meie füüsilist tervist ja samuti vaimset heaolu.
Hallitus võib näiteks põhjustada astmat ja erinevaid hingamisteede haigusi. Kuid seitsmendat korda avaldatud VELUXi tervisliku kodu baromeetri uuringupõhise raporti kohaselt, elab 13% eurooplastest (69 miljonit) eluruumides, mille seinad on niisked või mille katus lekib, mis tähendab, et iga kuues maja on tõenäoliselt mõjutatud. See mitte ainult ei kahjusta hoonet, vaid mõjutab ka õhu kvaliteeti ja mugavustunnet.
Õhukvaliteedist rääkides: loomulik ventilatsioon avatavate akende näol värske õhu sisselaskmiseks on jätkuvalt lihtne, kulutõhus ja kergesti mõistetav viis saastumise riski maandamiseks. Ometi ei ole 8 inimest kümnest Euroopas ja Põhja-Ameerikas teadlikud siseruumide saastatusest(1) ja 78% inimestest ei tea, et siseõhk on saastunum kui välisõhk.
(1) WHO Europe 2019, “Healthy, prosperous lives for all: the European Health Equity Status Report”
Kuid õhu kvaliteet on vaid üks kõige ohtlikumate sisekliimaohtude tegur, nagu viitab Tervisliku Kodu Baromeeter. 18% (92 miljonit) ELi inimestest puutub kokku naabrite või tänavamüraga. Liiklusmüra on kõige levinum mürasaaste allikas ning rahu ja vaikuse puudumine – pole üllatav – mõjutab linnas elavaid inimesi rohkem. ELis ning Šveitsis, Ühendkuningriigis ja Norras arvas 21% linnades elavatest inimestest, et nende leibkonda mõjutab naabrite või tänavamüra. Linnades ja eeslinnades elavate inimeste arv oli 14% ja langes 9%ni maal elavate inimeste puhul. Ja see on midagi enamat kui väike ebamugavus: pidev mürasaaste võib põhjustada südame-veresoonkonna haigusi, immunosupressiivseid haigusi ja seedetrakti häireid, rääkimata stressist ja unehäiretest.
Probleemi tekitab ka loomuliku valguse puudumine: 29 miljonit Euroopa riiki arvavad, et nende kodu võiks kasutada rohkem päikest. Looduslikul valgusel on nii füüsilisi kui ka vaimseid eeliseid: see toetab ööpäevarütmi, tõstab meie tuju ja aitab keskenduda. Kui päevavalgust pole piisavalt, võivad inimesed end oma kodudes vähem energilisena tunda ja neil on raskem motivatsiooni säilitada.
Mis puutub temperatuuri, siis Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab minimaalseks sisetemperatuuriks 18 kraadi Celsiuse järgi – ometi peavad paljud eurooplased kodusoojust kättesaamatuks: 7% (34 miljonit) eurooplastest ei suuda hoida oma kodu piisavalt soojas, riskides sellega, et nende tervist mõjutavad hingamisteede haigused ja südame-veresoonkonna haigused. Veelgi enam, küttepuudusel on peaaegu kaks korda suurem mõju tajutavale heaolule ja eluga rahulolule kui partnerist lahusolek. Energiakriisiga silmitsi seistes võib majade soojustamine olla aktuaalsem teema kui kunagi varem. Tegelikult on Euroopa Komisjon tõstnud inimeste tervise ja heaolu energiatõhususe kõige olulisemate eeliste hulka.
Terved ja jätkusuutlikud hooned mitte ainult ei aita üürnikel tervena püsida, vaid võivad aidata kaasa süsinikdioksiidi vähendamisele, suuremale energiatõhususele, energiasäästule ja kliimakaitsele. Kvaliteetsed ja hästi isoleeritud aknad võivad olukorda oluliselt parandada, kuid paljud lükkavad tööd edasi, muretsemine põhjustab palju segadust, segadust ja liiga palju aega. Tegelikkuses saab professionaal vanad katuseaknad ära vahetada päevaga, nii et enne talve saabumist pole veel hilja töö ära teha.